EST    |    RUS    |    ENG
 
ESILEHT KIVI KOHTA GALERII TEENUSED KONTAKT
 

LIIVAKIVI

 

 

Liivakivi on naturaalne kivi, mis põhiliselt koosneb kvartsi osakestest, mis on omavahel seotud teiste mineraalide abil, nagu ränimuld ja karbonaat. Liivakivi värv võib muutuda helehallist kuni punase, pruuni ja isegi sinihallini. Väga tihti liivakivi sisaldab rauamaake, mis annavad sellele meeldivat värvust. Mineraalse koostise, füüsika-mehaaniliste omaduste poolest liivakivi annab natuke alla graanidile ja kvartsile. Liivakivi on väga pikaealine, kuna selle koostise hulgas on kvartsiit. Liivakivi on keskmise kõvadusega kivi, omab tugevuse piirmäära survel 300-1000 kg/cm2, madalat vee absorptsiooni kaalu järgi 0,5 – 3,0%, madalat poorsust.

 

Liivakivi on kihiline mäe settekivim, mis koosneb purunenud mäekivimite tsementunud osakestest. See kujuneb liiva suurte masside surve all kokkuvajumise tulemusena, mis teeb liivakivi kõvaks ning hoopis mitte sarnaseks koheva liivaga. Siduvateks on metallide oksiidid, siit ka liivakivi „raudne tugevus“. Värvuste ebatavalised kombinatsioonid, värvide ja vormide mitmekesisus tõmbavad pilke sellele imelisele kivile, mis on looduse üks parimatest teostest. 

 

Ehitusmaterjalil – liivakivil on teenitult eliitse looduskivi maine. Kõrge tugevus, looduslik loomulikkus, pikaealisus teevad seda eriti meeldivaks. Liivakivil on ainulaadne tekstuurne mitmekesisus ning see on võimeline teha igat ruuumi unikaalseks.

 

Looduskivi – liivakivi arvatakse dekoratiivsete kattematerjalide kategooriasse, mida kaevandatakse plaatide kujul. Töödeldud kujul see on võimeline kaunistada iga maastikku, fassaadi, samuti ka hoonete interjööri, annab objektile looduslikku hurma, annab rahu, kindluse ja turve tunnet.   

 

Liivakivi ei avalda negatiivset mõju inimese organismile, samuti sellel on olemas bakteritsiidne toime. See on inertne, s.t. ei astu reaktsiooni ainetega, mis sisalduvad teistes ehitus- ja viimistlusmaterjalides.

Karjäär asub kaugel radioaktiivsetest allikatest ja mistahes vulkaaniaktiivsusest, seega kuulub ökoloogiliselt puhaste ehitusmaterjalide hulka.

 

TEHNILISED OMADUSED
Tüsedus .................... 25-50 mm
Tugevus .................... 800 kg/cm3
Pakasekindlus ........... 200 tsüklit
Vee absorptsioon ...... mitte rohkem kui 5%
Kivi ei ole radioaktiivne ning on ökoloogiliselt puhas.

 

 

NATURAALSE LIIVAKIVI KASUTAMINE:

 

Liivakivil on mitu olulist eelist. Esiteks, antud materjal suurepäraselt näitab end töös – see lubab realiseerida erinevaid iga raskusastmega viimistluslahendeid. Teiseks, liivakivi hästi sulandub maastikku. See loob kogu ehitusliku ansambli vormistamise terviklikkuse tunnet ning selle kooskõla loodusega. Peale seda, materjal suurepäraselt sobib puuga – viimistlus tuleb välja originaalseks ning eriti ilusaks.

 

Viimistluseks liivakivi: liivakivi kasutatakse vertikaalsete pindade katteks (soklite, kaminate jaoks, sise- ja välisseinade, treppide viimistlus liivakiviga) ning horisontaalsete pindade katteks (põrandate, rampide, kõnniteede, aiateede, siseõuede, verandade, lodžade, treppide jaoks).

 

Erinevalt graniidist ja marmorist liivakivi ei nõua keerulisi töid, see lihtsalt paigaldatakse tsementmördile. Katkine liivakivi paigaldatakse mitte sirgete ridadega, vaid vabalt, segaselt, passitades kivisid tavalise haamriga. Kasutatakse isegi kõige väiksemaid kivi tükke. Reeglina liivakivi ladumisel mida ebaõigem tuleb välja kujund, seda huvitavam näeb välja kate. Kui arvestada, et liivakivi montaaž ei ole üldse keeruline, siis seda protseduuri võivad teha mistahes töölised või isegi maja omanik ise, kui on olemas aeg ja soov.

 

Liivakivi kasutamise näiteid võib tuua palju: majade viimistlus, aedad, astmed, teed, kaminad, leeaugud, barbeküü, maastikutööd ... Võib viimistleda liivakiviga maja pseudovanas stiilis – suured, justnagu vananenud kivid tekitavad muljet, et majas elatakse sajandite aastate jooksul. Võib aga kasutada seda kivi maja interjööris, tuues sisse loomuliku looduse osakest.

Mitme sajandite jooksul see äratab tähelepanu nendel inimestel, kes soovivad, et nende eramud, majad ja interjöörid näeks välja luksuslikult. Kõik loodusliku kiviga viimistletud pinnad näevad välja unikaalselt, kordumatult ja kallilt.


Liivakivi on teenitult pikaealisuse ja kindluse sümbol. Kivi hõõrdkulumine lubab seda edukalt kasutada nii põrandakatetes, kui ka kõrge läbitavusega sillutistes. Liivakivi looduslik poorsus teeb ruumis oleku tingimusi mugavateks.

 

Liivakivist toodete kõrgetel dekoratiivsetel ja tugevusomadustel ka käesoleval ajal ei ole võrdseid, vaatamata suurele kogusele viimistluseks kasutatavaid tooteid erinevatest materjalidest: keraamilised, betoonsed, klaasised, metallilised, plastsed jms. Liivakivi on üks kõige pikaealisematest kattematerjalidest. Liivakiviga viimistletud pind eristub kõrge arhitektuurse väljenduslikkuse poolest ning annab hoonetele ja rajatistele erilist suurejoonelisust. Peale seda kiviviimistlus kõrgendab hoonete säilivust ning ei nõua remonti mitu aastakümnete jooksul. See soodsalt eristab seda teistest viimistlusmaterjalidest.    

 

 

SOOVITUSED LOODUSLIKU KIVI PAIGALDAMISEKS

 

Erilist tähelepanu on vaja pühendada loodusliku kivi paigaldamise tehnoloogiale, kui ühele liivakivist toodete kauakestva kasutamise olulisematest reeglitest.
Aluse ettevalmistamine


1. Eelkõige tuleb õigesti ette valmistada alust. Alus võib olla betoonist, sardbetoonist, kinnitambitud killustikust, granuleeritud räbust, asfaldist või mistahes muust ehitusmaterjalist, mis omab kõva kristallivõret ning ei allu deformatsioonile kasutamise käigus. Aluse valik ja tüsedus sõltub aluspõhja liigestumisest ning järgnevatest kasutamise koormustest kivile.

 

2. Tasemete märgistus
Pärast aluse ettevalmistamist ning mustusest puhastamist tuleb teha viimistluspinna taseme märgistust vastavalt projektile. Märgistatakse plats kivitamiseks, teostatakse aluspõhja kaevamine. Seejärel paigaldatakse killustik, liiv, sõelis, nii nimetatud „padi“, tambitakse kinni, paigaldatakse tsementliiva mört, paigaldatakse kivi, peale valatakse vesi. Vastupidavam ladumine tuleb, kui kivi paigaldatakse tsementliiva lahuse peale. „Kuiva“ ladumise korral kivi paigaldatakse liiva või aluspõhja peale, soovi korral liiteid võib teha laiemateks ning külvata muruseguga (toitekrunt, muruseemned, väetised).

 

3. Järgmine etapp – kivi paigaldamine tsementliiva lahuse peale
Enne paigaldamist on vajalik pesta kivi veega selleks, et pesta kleebitavast pinnast maha loomulikku mustust, mis takistab liimi kvaliteetset adhesiooni. Kõige hoolikamalt tuleb pesta kollast värvi liivakivi, mille pinnal on olemas saviosakesed. Kivi valitakse selliselt, et liide elementide vahel ei oleks suurem kui 1,5 cm. Lahuse paksus paigaldamisel peab moodustama 2-3 cm ning mitte rohkem. Erilist tähendust omab kivi tüsedus. Kõrge läbitavusega alade jaoks kasutatakse kivi tüsedusega 30 mm.
Maja ümber äärise kivitamise korral võib kasutada kivi 20-25 mm. Kõige peenem plaat kasutatakse fassaadide ja eluruumide viimistluseks. Tavaliselt selle paksus ei ületa 10-20 mm.


Auto jaoks platsi kivitamise korral soovitatakse kasutada kivi mitte vähem kui 4 cm, lisaks tugevdada alust. Alust sellisel juhul tehakse kui monoliitset armeeritud plaati 2-kihilise armeerimisega, tüsedusega 80-120 mm. Lubatakse auto jaoks aluse ehitamine ilma monoliitse armeeritud plaadita teevõre kasutamisega.


Hoonete fassaadide viimistluseks eesmärgiga parandada kivi kinnihaaramist viimistluspinnaga tuleb lisada tsementliiva lahusele ehitusliimi, mis on ettenähtud välisteks viimistlustöödeks. Viimistlustööde tegemisel on väga tähtis, et pind koosneks sarnasest materjalist – betoon- või tellisalus, vaht/gaasbetoon. Kui pind on valmistatud materjalist, mis sisaldab puitu – kantpalk, OSB, TLP, siis on vajalik lisaks luua kandepinda kiviga viimistluseks. Pindade kõrgusega kuni 1,5 m kiviga viimistlus teostatakse ilma kivi täiendava kinnituseta alusele. Pindade kõrgusega üle 1,5 m kiviga viimistlus, samuti ka hoonete kõrgusega üle 1,5 m nurkade, akna- ja ukseavade viimistlus nõuab kivi täiendavat kinnitust kandepinnale konksude, isekeeravate kruvide, liidetesse tüüblite või muude elementide abil. Selleks, et alus kivi all oleks ühtlane, ilma tühemeteta ning oleks võimeline pika aja jooksul pidama vastu kivi ning liimi kaalule aluse pinnale kinnitatakse müürivõre, süvend 50x50 mm või tsingiga kaetud keevisvõre süvenditega alates 20x20 kuni 50x50, traadi paksusega mitte vähem kui 1,5 mm. Võre kinnitatakse alusele isekeeravate kruvide abil tüüblite ja seibidega. Kui on olemas vajadus samaaegselt soojendada soklit või seina, siis võre ja seina vahel reeglina paigaldatakse soojusti. Selle peale kantakse krohv jämedateralise täitega pinna vajaliku kareduse tagamiseks, kiht mitte rohkem kui 30 mm. Samaaegselt krohv tasandab seina. Krohvile peab andma aega, mitte vähem kui 24 tundi, kinnihaaramiseks ja kuivamiseks. Edaspidi kivi peale kantakse liimlahus (tsement liivaga 1:2) ning kinnitatakse viimistluspinnale. Pärast viimistlustööde teostamist kivi pind pestakse happe nõrga lahusega mustuse eemaldamiseks. Selleks, et loodusliku kiviga viimistletud pind ei laguneks aja jooksul viimistlust peab katma eriliste segudega.


Tugiseinade valmistamine
Kõige tihedamini tugiseinad kasutatakse piirkondades, mis omavad loomulikke lange. Sellised rajatised võivad omada nii dekoratiivset, kui ka tugevdavat iseloomu. Kui tugisein püstitatakse vahetult kivist, siis parem on kasutada tüsedust alates 40 mm, kui see on valmistatud betoonist, siis seda võib lihtsalt viimistleda.
Kui kivi tugiseinas (mis on täielikult tehtud kivist) paigaldatakse lahusele kihtide vahel, siis eelnevalt enne ladumist on vaja teha alust – monoliitset armeeritud lintvundamenti. Vundamendi suurused ja selle ettevalmistamine määratakse individuaalselt, arvestades tugiseina suurust ning ülesandeid, mida pannakse tugiseinale. Kui kivi paigaldatakse tugiseinale ilma lahuseta kihtide vahel, siis vundamenti teha ei ole kohustuslik. Looduslikust kivist valmistatud tugisein tehakse reeglina laiusega 35-40 cm.
Liidete viimistlus on eriliselt tähtis etapp, kui toimub kõnniteede, sillutiste ning teiste teekatete paigaldamine. Vuukimine plaatide vahel ei või ületada 10 mm. Viimistlus teostatakse spaatli abil. Liidete töötlemise käigus kivi viimistluspinnale võivad sattuda lahuse ülejäägid. Ei ole soovitatav eemaldada neid niiske kaltsuga, kuna toimub värske lahuse sissehõõrumine liivakivi struktuuri sisse, mille tõttu pärast kinnihaaramist eemaldada plekke on väga raske.
Selleks, et vältida tsementplekkide tekkimist kivi peal, peab andma lahusele aega kuivaks tõmbuma 50% võrra, seejärel spaatliga eemaldada segu jääke ning puhastada kuiva kaltsuga. Pärast täielikku kuivamist hoolikalt pühkida viimistluspinda ning pesta läbivoolava veega. Liited täidetakse liimiga kivi jaoks või värvilise täidisega liidete jaoks.


4. Hooldus
Kõik kivid naturaalse pinnaga soovitatakse pärast paigaldamist pesta puhta veega, seejärel pesta pesemisvahendiga, seejärel aga töödelda kaitsevahendiga.

 

Materjali õige valik, oskuslik paigaldamine, hooldamis- ja kasutamissoovituste täitmine – kõike nende tingimuste jälgimine on vajalik selleks, et viimistlus looduslikust liivakivist oleks tõepoolest efektne, meeldiv ja alatine.          

 
 
© ANIGER OÜ   |  +372 5830 9537; +372 5806 6822